Eveliisi päevik: Suveks saledaks. Kui suvi üldse tuleb.

EMS 18

Mul on kaks päeva olnud megapaha tuju. Kohe selline, et tahaks end diivanile pleedi alla kerra tõmmata ja üldse mitte püsti tõusta. Vana mina olekski seda teinud, oleks veel veinipudeli ka lahti korkinud ja oma muret uputanud, aga uus mina…Vot seda uut mina ei tunne ma ise ka ära.

Mind tundes, kas te oleksite kunagi võinud uskuda, et minu suust tulevad sõnad, et trennist on saanud minu elustiil? Kohe selline lahutamatu osa minu argipäevast.

LOE EDASI

Eveliisi päevik: ära karju mu peale!

Jump 5

NB! Allolevat postitust palun lugeda huumoriga!

Niisiis. Peale pikka moosimist, otsustasin ma oma treenerit kuulda võtta ja vedasin oma paksu (kuid juba 3,5 kg kergema) tagumiku Jumpingu trenni. Pean täiesti ausalt ütlema, et ma ei olnud sellest mõttest vaimustusest, sest olin seda trenni korra, nii umbes 1,5 minutit (!) eelmise aasta sügisel proovinud ja köhisin juba siis peale seda pingutust oma kopsud välja. Aga nagu ma rääkinud olen, siis treenerid on HAF klubis halastamatud, ainsaks sobilikuks ettekäändeks trennist puudumiseks on ilmselt surm ja nii Angela mind enne rahule ei jätnudki kui ma alla andsin ja jumpima läksin. No küll ma selle 20 minutit kuidagi vastu pean, mõtlesin ma vapralt.

LOE EDASI

Eveliisi päevik: kuidas personaaltreener aitab kevadväsimust peletada

EMS 7

Sel korral räägib Eveliis ausalt kevadväsimusest ja laiskusest, aga ka personaaltreeneri eelistest! Loe sinagi, millist mõju suudab kliendile avaldada meie personaaltreener!

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma end natukene kordama ja ajas tagasi minema. Ma ei ole kunagi trennis käinud, või no hea küll ma olen trennis käinud, kuid ilmselt mitte kunagi rohkem kui kuu aega. Kunagi keskkoolis käisin küll isegi kergejõustikutrennis, kuid selle asemel, et keskpärased tulemused headeks muuta, andsin ma alla ja hakkasin viilima, et trennis mitte käia. Siiani natuke kahetsen, et laisk olin, aga treener ei utsitanud ka ja sinna ta siis jäi.

LOE EDASI

Eveliisi päevik: Mis siis, kui mulle ei meeldi see, mida ma peeglist näen?

EMS 13

Et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama sellest, et jah, mul on kodus peegel ja kui ma end peeglist vaatan, siis ma tõesti ei näe seal Mama June´i või emavaala, kuid see pilt, mida ma näen, ei meeldi mulle samuti. Samal ajal kui inimesed, kes on end väliselt to the max tuuninud, räägivad meile, kui oluline on ennast armastada sellisena, nagu me oleme, et ilu algab seest, mõtlen mina, et see on kõige kahepalgelisem jutt. Eriti inimeste suust, kes on endale kõikvõimalikku kunsti külge panna lasknud.

LOE EDASI

Eveliisi päevik: lapsega trenni

Ida blogisse

Ma olen ka varem rääkinud sellest, et HAF treeningstuudio üks eeliseid on minu jaoks olnud see, et saan trenni lapse kaasa võtta. Seda olen ma rääkinud ka oma tuttavatele, kuid ikka jääb mulle mulje, et nad vaatavad mind skeptiliselt ja ei usu seda, sest teades kui aktiivne on minu kolme-aastane tütar, tundub neile, et mu trenn möödub vaid lapse järel joostes.

Ma siis räägin täna lapsega trennis käimisest lähemalt.

LOE EDASI

Eveliisi päevik: See hull hull inimene

EMS trenn kodukale 2

Võib olla te olete aru saanud, et ma ei ole spordiga väga sina peal olnud. Vähemalt mitte enne EMS treeningutega alustamist. Ma olen ära tüdinenud, ma ei ole viitsinud keskenduda ja ma olen igal võimalusel kui ma olengi trenni sattunud, viilinud.

Viilimine ei ole võimalik EMS trenni tehes. Jah, üks põhjus on selles, et ei taha "surakat" saada, kuid kuna see ei ole mingi hull elektrilöök nagu paljud ekslikult arvavad, siis palju olulisem põhjus on selles, et sinu liigutusi valvab kullipilgul üks hull. Heas mõttes hull. Treener.

LOE EDASI

Eveliisi päevik: renessanssiaja naine

EMS trenn kodukale

Teate kui piinlik on seda postitust  ausalt kirjutada, tahaks natuke ilustada, aga kellele ma ikka valetan. Lugu siis selles, et septembrist hakkasin ma kohusetundlikult trennis käima, täpselt minu teetassike teed ja juba peale vähest trennis käimist tundsin ma end paremini ja kaal langes ka. Ma olin oma kaalu saanud 61,8 (64,5st) peale ja 59kg-st, mis on see kaal, mis ma soovisin saavutada, ei olnud see ju kuigi kaugel.

LOE EDASI

Eveliisi päevik: intensiivsed kogemused Jumpinguga

Pilt rattaralli ruut

Novembris käis Eveliis HAF treeningstuudiol abis Rattalaadal, kus ta sai esimest korda proovida Jumpingu trenni. Siit saad lugeda, mis emotsioonid teda pärast esimest proovimist valdasid:

Ma ei tea midagi paremat kui see, kui saan laupäeva hommikul lihtsalt vedeleda. Võtan oma kohvitassi, keeran end pleedi sisse kerra ja vahin telekat. Paar laupäeva tagasi oli meil lapsevaba laupäev ja kuigi me olime kell seitse üleval nagu ikka, siis mina kavatsesin vedelemistvõimalust maksimaalselt kasutada. Kahjuks elan ma koos meesoost vastega Anthea Turneriga ja juba kell kaheks käis see rahutu hing mööda maja ringi, uurides minult, et mis päevaplaan ette näeb, et tema ei viitsi niisama päeva (!!!) maha magada. Ma tegin nagu ma ei kuulnud teda ja lasin tal omaette koristama hakata, miangi hetk tuli mul aga hirm, et äkki ma pean ka koristama hakkama, aga ma tõesõna ei viitsinud. Mulle tuli meelde, et Enely Healthy Attitude Fit Clubist oli Facebookis otsinud kedagi, kes hädast välja aitaks ja Rattalaadale flaikusi jagama tuleb. Ega ma ei viitsinud sinna ka väga minna, aga samas mõtlesin ma, et elan Laagrist vaid 15 minuti kaugusel ja on ikka hea küll kui keegi appi tuleb kui vaja. Nii sattusin ma Rattalaadale.

LOE EDASI

Eveliisi päevik: tunded pärast mõnda trenni

ems

On aeg teiega jagada veel oma trennikogemust. Võrreldes esimese korraga on trenn läinud paaaaaaaalju intensiivsemaks. Ma ei tea, kas põhjus on selles, et treener on koormust tõstnud või selles, et mina olen vahepeal kehvemaks muutunud, aga ma ei ole ammu nii palju higistanud ja pingutanud kui eilses treeningus. Täiesti müstiline kui läbi võib võtta üks 20 minutit kestev trenn, kus liigutused ei ole justkui kõige keerulisemad. Minusugune puukaru muidugi ei suuda ikka kõiki harjutusi teha nii nagu korrektne on ja nii peab treener kogu aeg mind õigesse asendisse tagasi liigutama, aga noh, mis teha. Karud pannakse tantsima, ehk mitme trenni peale kokku saab minust ka asja, onju.

LOE EDASI

Eveliisi päevik: kuidas ma tutvusin EMS-treeninguga

Pilt vorm

Viimased kolm aastat olen ma homme igasugu erinevate treeningutega alustanud, selle aasta alguses võtsin ma end nii palju kokku, et suutsin alustada jooksmisega, natuke olen ma sõitnud rattaga, kuid laias laastus tähendab sport minu jaoks õhtust veiniklaasi tõstmist. Samas ei ole ma rahul olnud selle pekiga, mis aina kõhule kasvab ja sangadega, mis ikka rohkem üle püksi ääre hakkavad tulema, kõhust ma ei hakka rääkimagi. Iroonilisel kombel kannan ma käel mainstream pulsikella (mis nagu ma aru olen saanud on igal popil inimesel mingil põhjusel olemas), mis aina karjub “time to move” ja mina ei liiguta lillegi.

LOE EDASI

  • 1
  • 2